Sotsiaaldemokraatlik Erakond sätestas oma valimiskorras juba mitu aastat tagasi, et nimekirja esimesed kaks peavad olema erinevast soost. Arvan, et see väärt põhimõte peab vormuma seaduseks, mis oleks kohustuslik kõikidele erakondadele. Eranditult. Kas teeme ära?

Marianne Mikko

Ann VaidaVõrdõiguslikkus

Eesti naised said valimisõiguse 12. aprillil 1917. Kas pole kummaline, et 100 aastat hiljem on meie parlamentaarse riigi parlamendi 101 liikmest vaid neljandik naised?

Demokraatia üheks indikaatoriks peetakse naiste osalust otsustamistasandil. Eesti parlamendi üks neljandik tähendab, et kuidas me ka ei sooviks olla Põhjala, oleme ikkagi ainult Ida-Euroopa, kus soolise võrdõiguslikkusega pole asjad korras. Üheski Skandinaavia riigis pole ei parlamendis ega ka valitsuses naisi alla kolmandiku, tavaliselt on neid 40 protsendi ringis.

On tähtis, et esindatud on erinevad vaatenurgad. Kaks näidet: USA börsikrahh ja Islandi pankrot. Islandlastest riskialtid pangamehed viisid oma riigi sisuliselt pankrotti. Need olid Islandi naispoliitikud, kes saareriigi hädast välja aitasid ja taastasid Islandi krooni usaldusväärsuse.

2008. aasta üleilmne rahanduskriis sai mäletatavasti alguse Lehman Brothersist. IMFi juht Christine Lagarde on öelnud: «Kui Lehmani vennad oleksid pisut rohkem nagu Lehmani õed, siis poleks me seisnud silmitsi sellist mõõtu tragöödiaga, nagu olime sunnitud silmitsi seisma.» Kuldsed sõnad.

Norralased jõudsid arusaamani, et ettevõtte juhtkonnas peaks olema esindatud mõlemad sugupooled. Norra soolist võrdõiguslikkust austav juhtimisstiil ja head majandusnäitajad viisid Euroopa Komisjoni mõttele kehtestada sama põhimõte üle Euroopa. Börsiettevõtete juhtkondades kohaldatava kohustusliku 40 protsendi direktiiv on aga toppama jäänud.

Kui me selle direktiivi üle riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 2013. aastal hääletasime, jäi hoolimata tollase opositsiooni – sotsiaaldemokraatide ja keskfraktsiooni – jõupingutustest üks hääl puudu. Direktiiv tuleb uuesti üle vaadata. Blokeerivast üheksa riigiga vähemusest peaks Eesti kui tänavu teisel poolaastal ELi juhtiv riik otsustava sammu enamuse liikmesriikide poole astuma. Peaksime saatma 21. sajandi väärilise sõnumi mitte Idast, vaid Põhjalast.

ELi asjade komisjon on miniriigikogu. Kui neli aastat tagasi oleks 40 protsendi direktiivi hääletusel riigikogu naissaadikute arv olnud kolmandik, mitte neljandik, oleks ka hääletustulemus olnud naiste osakaalu suurendamise poolt. Naised, kes ise otsustajateringi kuuluvad, teavad suurepäraselt, mida tähendab nende hääle jõud.

Sooline palgalõhe naiste juhitud ettevõtetes hakkab kaduma või vähemalt pole enam sedavõrd sügav, nagu see praegu on. Vähemasti ei eita me enam probleemi – naistel siiski tasus kuus aastat tagasi plakatitega «Ei palgalõhele!» tänavatele tulla.

Kuidas saada rohkem naisi otsustama? Kas tahame saavutada võrdsema esindatuse parlamendis kiirema või aeglasema arenguga? Aeglane variant tähendaks umbkaudu kolm inimpõlve ootamist. Leian, et see on raisatud aeg ja tuulde visatud ressurss.

Kui 53 protsenti Eesti rahvastikust moodustavad naised ja nad on enam haritud kui mehed, siis tavaloogika ise juhib meid kiiremat arengut valima. Et jõuda samale tasemele nagu Belgia, kes suutis kolme valimiskorraga viia parlamendis naissaadikute arvu 16 protsendilt kolmandikule, peaksime seadustama nn triibuliste nimekirjade põhimõtte. See tähendab, et naised ja mehed paiknevad valimisnimekirjades vaheldumisi.

Sotsiaaldemokraatlik erakond sätestas oma valimiskorras juba mitu aastat tagasi, et nimekirja esimesed kaks peavad olema erinevast soost. Üldvalimiste riikliku nimekirja 20 esimese nime puhul peab järgima nn triibulist põhimõtet. Nii teeb üks Eesti erakond. Arvan, et see väärt põhimõte peab vormuma seaduseks, mis oleks kohustuslik kõikidele erakondadele. Eranditult. Kas teeme ära?

Isapuhkuse pikendamine väärtustab isadust ning tagab, et ema ja isa saaksid lapse kasvamise koormust ühtlasemalt jagada.
Sotsiaaldemokraat
Rainer Vakra
Kui julgeolek on tagatud, siis on meil ka investeerimiskeskkond, mida usaldatakse ja mida ettevõtted vajavad. Ja ehk jäävad ka meie maksumaksjad koju edasi elama ning ei otsi paremat elu astmelise tulumaksuga Soomest, Rootsist ja Norrast.
Delfi
Hannes Hanso
Volikogude tähtsus peab pärast haldusreformi suurenema, et neist saaks demokraatia tugev aluspõhi.
ERR
Marju Lauristin
"Keegi ei suuda mind ümber veenda: loomade piinamine, et saada kätte nende kasukas, tuleb lõpetada!"
SDE
Barbi Pilvre
Alaealiste töötamise soosimise kõrval tahab riik ulatada päästerõnga neile 16- 26 aastastele noortele, kes ei tööta, ei õpi ega kasvata kodus last, kutsudes ellu mitteaktiivsetele noortele mõeldud tugisüsteemi, et riskinoored üles leida ja nad siis personaalselt just neile sobiliku riikliku teenuseni juhatada.
#sotsid
Kalvi Kõva
"Eesti inimesed mõistavad sarnaselt ülejäänud Euroopa Liiduga väga hästi, millised on meie ühised probleemid ning EKRE eksitab ja hirmutab tühja, kui väidab, et Euroliidu väärtused erinevad kardinaalselt traditsioonilisest euroopalikust väärtusruumist."
#sotsid
Barbi Pilvre
„Siseminister Andres Anvelt ja peaminister Jüri Ratas juhtisid SKA tuleviku arutelu parimal moel kõige mõistlikuma lahenduseni, millest võidab nii Sisekaitseakadeemia ja meie sisejulgeolekualane haridus kui ka Narva ja Ida-Virumaa."
Riigikogu
Barbi Pilve
"Kohtuniku sõltumatus pole privileeg, vaid tema erapooletuse tagatis."
ERR
Liisa Oviir
President ei ole lihtsalt üks ametnik. Ta on riigipea.
Päevaleht
Ivari Padar