I ÜLDSÄTTED

1. Naiskogu KADRI (edaspidi – Naiskogu) on ühiskondlikult aktiivsete naiste vabatahtlik
kasumit mittetaotlev avalikes huvides tegutsev demokraatlik ühendus, mis on
seltsinguna asutatud 1996. aasta 12. oktoobril, ja registreeritud mittetulundusühinguna
2009. aastal.
2. Naiskogu järgib oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusi, teisi õigusakte, Eestile siduvad
välislepingud, Naiskogu põhikirja ja juhtorganite otsuseid ning kasutab juriidilise
isikuna sellest staatusest tulenevaid õigusi ja kannab kohustusi.
3. Naiskogu asukoht on Eesti Vabariik, Naiskogu juhatuse asukoht on Tallinn.
4. Naiskogu eesmärgiks on aidata kaasa demokraatliku ja inimkeskse Eesti riigi rajamisele
ja naiste ning meeste võrdõiguslikkuse edendamisele, väärtustades ühiskonna
tasakaalustatud arengut, osalusdemokraatiat ja inimestevahelist solidaarsust.
5. Naiskogu loomulikuks liitlaseks on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kellega Naiskogu
jagab ühiseid sotsiaaldemokraatlikke aateid. Naiskogu teeb koostööd ka teiste
kodanikeühendustega, kellel on Naiskoguga samad eesmärgid.
6. Oma eesmärkide saavutamiseks Naiskogu:
− julgustab ja innustab naisi poliitikas osalema;
− arendab naiste ühistegevust nii maal kui linnas;
− osaleb naiste riigisiseses ja rahvusvahelises koostöös;
− aitab kaasa naiste teadmiste täiendamisele ühiskonnaelu küsimustes;
− esineb poliitiliste algatustega ja korraldab kampaaniaid;
− esitab kandidaate valitavatele ja nimetatavatele ametikohtadele;
− teostab avalikkuse huvides heategevuslikke projekte;
− arendab muid tegevusi, mis aitavad kaasa Naiskogu põhikirjaliste eesmärkide
saavutamisele.

II LIIKMESKOND

7. Naiskogu liikmeks võib olla iga vähemalt 18-aastane teovõimeline naine, kes tunnistab
Naiskogu väärtusi ja eesmärke. Liikmeks astumiseks tuleb Naiskogu juhatusele esitada
kirjalik avaldus. Liikmeks vastuvõtmise otsustab naiskogu juhatus. Naiskogust
lahkumine toimub kirjaliku avalduse (selle esitamise võimatuse puhul väljaarvamise)
alusel.
8. Naiskogu liikmel on õigus:
− osaleda hääleõigusega Naiskogu üldkoosolekul;
− valida ja olla valitud Naiskogu juhtorganitesse;
− võtta osa Naiskogu tööst nii piirkonna (osakonna õigustes) kui ka üleriigilisel tasemel;
− saada Naiskogu juhatuselt ja teistelt valitavatelt organitelt ja isikutelt informatsiooni kõigi
otsuste ja tegevuskavade kohta;
− esitada ettepanekuid ja arupärimisi Naiskogu juhtorganitele;
− esindada Naiskogu selleks saadud volituse alusel ja ulatuses;
− kasutada Naiskogu sümboolikat selleks ettenähtud korras;
− saada Naiskogu toetust kandideerimiseks valitavatesse kogudesse ja ametikohtadele.
9. Naiskogu liige võtab endale kohustuse järgida Naiskogu põhikirja ning osaleda aktiivselt
Naiskogu töös. Liikme võib Naiskogust välja arvata volikogu otsusega juhul, kui liige
rikub süstemaatiliselt põhikirja või kahjustab oma käitumisega Naiskogu mainet.
10. Naiskogu liikmete arvestust korraldab Naiskogu juhatus.
11. Naiskogu toetajaliikmeks võib olla iga naine ja mees, kes toetab Naiskogu programmilisi
eesmärke.

III NAISKOGU STRUKTUUR

12. Vähemalt seitse Naiskogu liiget võivad moodustada Naiskogu piirkonna maakonnas või
linnas, informeerides sellest Naiskogu juhatust.
13. Piirkonna kõrgeim organ on liikmete koosolek, mis koguneb vähemalt kord aastas.
Koosolek valib kaheks aastaks piirkonna esinaise ja teised juhatuse liikmed, ühe
Naiskogu volikogu liikme ja kinnitab piirkonna tegevuskava. Koosolek valib ka
Naiskogu üldkoosoleku delegaadid. Piirkonna juhatus on kolme- kuni viieliikmeline.

IV NAISKOGU JUHTIMINE

14. Naiskogu kõrgeimaks juhtorganiks on Naiskogu üldkoosolek, mis koguneb korraliselt
vähemalt kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku Naiskogu juhatus vähemalt 2-
nädalase etteteatamisega.
15. Üldkoosolek on Naiskogu esinduskogu, mis kutsutakse kokku volikogu poolt
kehtestatud esindusnormi alusel. Esindusnorm peab olema vähemalt kaks delegaati iga
piirkonna kohta, millele lisandub vähemalt üks delegaat iga kümne liikme kohta
piirkonnas.
16. Üldkoosolek:
− kinnitab Naiskogu tegevussuunad;
− valib Naiskogu presidendi, asepresidendi(d) ja teised juhatuse liikmed ning
revisjonitoimkonna;
− kuulab ära Naiskogu juhtorganite aruanded;
− kinnitab revisjonitoimkonna aruande;
− kinnitab majandusaasta aruande;
− kinnitab Naiskogu liikmemaksu suuruse;
− teeb muudatusi Naiskogu põhikirjas;
− teostab muid toiminguid, mis on seotud Naiskogu juhtimise ja põhikirjaliste eesmärkide
saavutamisega.
17. Üldkoosolek langetab otsuseid kohalviibijate häälteenamusega. Põhikirja muutmiseks on
vajalik 2/3-line kohalviibijate häälteenamus.
18. Naiskogu erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku Naiskogu juhatus oma algatusel või
kui seda taotleb kirjalikult põhjust ära näidates 1/10 Naiskogu liikmetest või Naiskogu
revisjoni toimkond. Erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumisest teatab Naiskogu
juhatus Naiskogu liikmetele ette vähemalt üks nädal enne erakorralise üldkoosoleku
toimumist.
19. Naiskogu president, asepresident (või asepresidendid), juhatus ja revisjonitoimkond
valitakse ametisse kaheks aastaks.
20. Naiskogu president:
− juhib ja vastutab koos juhatusega Naiskogu tegevuse eest üldkoosolekute ja volikogu
koosolekute vahelisel ajal;
− esindab Naiskogu;
− kutsub kokku ja juhatab Naiskogu juhatuse koosolekuid;
− täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Naiskogu tegevuse korraldamiseks.
21. Naiskogu asepresident asendab Naiskogu presidenti tema äraolekul ja täidab muid
ülesandeid vastavalt juhatuse kinnitatud tööjaotusele.
22. Naiskogu juhatusse kuuluvad Naiskogu president ja asepresident (või asepresidendid)
ning viis kuni kümme üldkoosolekul valitud juhatuse liiget. Kui juhatuse liige paneb
oma volitused maha, asendab teda nimekirjas häälte poolest järgmine kandideerinu.
23. Naiskogu juhtus võib erandkorras koosolekuid pidada ja otsuseid vastu võtta
sidevahendite (telefon, internet) abil. Otsuse eelnõust tuleb eelnevalt informeerida kõiki
juhatuse liikmeid, ja otsus on vastu võetud, kui poolt hääletab kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest.
24. Naiskogu juhatus:
− kinnitab juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse;
− nimetab ametisse Naiskogu tegevsekretäri(d);
− peab Naiskogu liikmete registrit;
− peab Naiskogu piirkondade registrit;
− võtab vastu otsuseid ja poliitilisi avaldusi Naiskogu nimel;
− annab Naiskogu presidendile volitused koostöölepete sõlmimiseks teiste
organisatsioonidega.
25. Vähemalt kord poolaasta jooksul kutsub juhatus kokku Naiskogu volikogu, mis koosneb
juhatuse liikmetest ja piirkondade volitatud esindajatest.
26. Naiskogu volikogu on Naiskogu kõrgeim juhtimisorgan üldkoosolekute vahelisel ajal.
Volikogu:
− kinnitab Naiskogu tegevuskava ja eelarve vastavalt üldkoosolekul heaks kiidetud
tegevussuundadele;
− võtab vastu otsuseid ja poliitilisi avaldusi Naiskogu nimel;
− kehtestab delegaatide esindusnormi Naiskogu üldkoosolekule ja delegaatide
valmisjuhendi;
− valib ja esitab Naiskogu esindaja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusse;
− täidab teisi käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
27. Naiskogu materiaalsed vahendid moodustuvad liikmemaksudest, annetustest, toetustest,
osalusest projektides, põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest
tuluüritustest ja muudest seadusega lubatud laekumistest.

VI LÕPPSÄTTED

28. Naiskogu on asutatud määramata ajaks.
29. Naiskogu tegevuse lõpetamise saab otsustada üldkoosolek kohalolijate 4/5-lise
häälteenamusega.
30. Naiskogu lõpetamise korral kasutatakse tema vara pärast kõigi nõuete rahuldamist
heategevuslikul otstabel.

Käesolev põhikiri on vastu võetud ja kinnitatud 13. mail 2016 a. MTÜ Naiskogu Kadri
üldkoosolekul.